Kehtna vald asub põhjavee mõistes soode ja rabade keskel, ammutatavat toorvett iseloomustab kõrge orgaanilise aine sisaldus (kõrge oksüdeeritavus), milles on suhteliselt palju raua- ja väävlibaktereid.
Kehtna, Järvakandi ning Kaerepere veetöötlusjaamades (suurima tarbimisega punktides) kasutame joogivee eel-aereerimist koos raua- ning mangaani eraldamisega. Kokkupuutel õhuhapnikuga muutub vees olev kahevalentne raud kolmevalentseks (lahustunud olekust tahketeks helvesteks) ja jääb järgnevasse liivafiltrisse kinni. Väiksemates veetöötlusjaamades on kasutusel vaid raua- ning mangaanieraldusfiltrid.
Paratamatult sisaldab maapõuest ammutatav vesi erinevate bakterite kolooniad, mis tekitavad mudafiltrite ummistusi (kollakas-punane tarretise laadne vedel mass) ning võivad anda veele halva lõhna. Bakterikolooniate vähendamiseks kasutame vee kloreerimist. Kloor tapab veesolevad bakterid ja omab ka järel-desinfitseerivat mõju veetrassis. Kuid negatiivne on kloorilõhn mis on ka vee tarbijal tunda. 2019 plaanime kasutusele võtta esmalt Kehtnas, Järvakandis ning Kaereperes UV-lambid. Ultraviolett valgusega steriliseerimine on lokaalse mõjuga ehk bakterid hävitatakse veetöötlusjaamast väljuvas punktis. Kui vees on bakterid hävitatud, siis on tõenäosus madal, et nad trassis uuesti paljunema hakkavad. Ühtlasi vähendame tuntavalt kloori kasutamist.
Veekvaliteeti tarbija juures mõjutab väga tugevalt vee liikumiskiirus torustikes. Rohkemaks kui paariks ööpäevaks torustikku seisma jäävas vees arenevad kiiresti välja uued bakterikolooniad ning vesi hakkab ebameeldivalt lõhnama. Selle vältimiseks teostame regulaarselt trasside läbipesu ja tupiktrasside otsa paigaldame seda võimaldavad maakraanid.
Oleme välja arendamas kiirteavitussüsteemi veekatkestustest ja suurematest hooldustöödest. Kui saadate meile oma nõusoleku saada teavitusi, edastame Teie piirkonna katkestustest ja planeeritavatest suurematest hooldustöödest telefonile lühiteate. Sõnumi saajale on see tasuta !